Wednesday, 11 June 2014

Esimesed murepilved


Praeguse seisuga olen ma basicly sama valge nagu siia jõudes, endiselt töötu ja üldse mitte livin’ aloha. Sain 2,5 km kaugusel kodust, Ala Moana keskuses, prillipoodi proovinädalale. Kas selle eest makstakse või mitte, ma veel ei tea. Kas nad mind ka pärast proovinädalat tööle võtavad ma ka ei tea. Kui kõik teised räägivad, kui sõbralikud ja lahked nunnutajad nende tööandjad ja töökaaslased on, siis minu juhendaja pani kohe mingid ulme kriteeriumid paika, kus ma seisma pean et teda jälgida ja kellega ma üldse rääkida võin. Samas kohtusin eile seal samas ühe eestlasega, kes elab hetkel Austraalias, tuli Hawaiile puhkama, aga leidis ka võimaluse tööd teha selles samas keskuses, sama omaniku juures. Igatahes pidi ta täna Aussi tagasi lendama, aga kiitis seda töökohta taevani. Palka makstakse ausalt, müügi pealt on võimalus boonust teenida ja need pidid päris head olema ning eestlastel pidavat üldse ülivõrdes lihtne midagi maha müüa olema. Võib-olla olen ma siiski ise äpu, et kõike nii südamesse võtan...


Käisin esmaspäeval ka ühte teise linnaossa CV’d viimas. Päris üllatav oli vaadata, kuidas tänavapilt iga sammuga üha retromaks muutus, majad aina madalamaks ning rahvast vähemaks. Karaoke Hut on veits creepy pubi ja kuna meie programmi kohaselt peab tööpäev lõppema 10pm, siis ma tegelikult seal vist töötada ei tohikski. Samas oleks see ülimalt hea koht, kus tippi teenida ja seda on mul hädasti vaja. Pidin neile täna tagasi helistama...tegin seda, aga omanikku polnud ja paluti homme veel helistada. Seega lõhnab asi kahtlaselt ja paistab, et ma sinna siiski tööle ei saa L


Rainbows everywhere
Mitte enam nii fääncy


Pühapäeval käisime kodust kaugel Sandy Beachil ja nii sain ma oma esimese ookeani katsutud. Jep, ma pole endiselt jõudnud meie kodust vähem kui 10minuti kaugusel asuvasse, kõige mainstreamimasse kohta tervel Oahu saarel. Ehk siis jutt käib Waikiki Beachist... Aga Sandy Beach oli mõnna, suured lained, ujumine keelatud, kuum rannaliiv ja ilus vaade. Muidugi mu kreemitamishasardist ei olnud kasu ja põlesin pooleteise tunni jookul ära. Nice job ;)

Tõndõtõndõtõndõ eestlaseed
Sandy

Pidu

Ja vahepeal toimus veel suur segadus, kes mida poest ostab, kas koos või üksi ja kui palju. Varem tegime ühise hommikusöögi- kaerahelbe putru moosiga ja sama ka lõunaga. Nüüd pean aga üksi endale söögivalmistamisega tegelema ja nagu teada- sellega ma hästi hakkama ei saa. Vähemalt tatart on mul veel 4 kilo, makarone 4 pakki ja sushi on siin odav. Seega nälga ei jää, aga suur igatsus tekib Kaarli emme tehtud kana ja riisi järele küll.

Natuke muid pilte:

Kadi, Karmen, mina, Karina, Silvia, Gerttel, Kätlin ja Mirjam
Kohustuslik pilt enne igat pidu

Waikiki Beach
Ise arvasin et taustal on laev :D

Käisime teistel eestlastel külas. Meil on bassu, neil vaade
You're never too old

Võib küll katuse peal kõõluda :D


Toodles !

2 comments:

  1. Kui kauaks sa Hawaiile läksid? Väga huvitav blogi : ) Edu : )

    ReplyDelete
    Replies
    1. 5.juunil läksin ja 5.september on tagasilend, seega täpselt 3 kuud. Kuigi nüüd mõtlen, et oleks isegi võinud nädal hiljem tagasilennu valida :)

      Delete